Zoosemiootika
rändama, olid linnud puurides ärevuses).
Linnulaulu fonoloogiline süntaks. Lihtsamad laulud rohkem geneetiliselt
fikseerunud, keerukamatel lauludel oluline õppimine sõltuvalt keskkonnast (nt
helide märkamine ja jäljendamine, võib õppida lähedal olevalt linnult, isalt vms).
Kuigi keerukamatel lauludel eri osad, siis on neil selge struktuur, korratakse ühte
stroofi, siis järgmist (selle järgi saab liiki välja selgitada). Eri laulukihtidel võib olla
geneetiline või n-ö kultuuriline determineeritus, nt kasupoegade laul võib olla
sarnane kasuvanematele, aga stroofe järjestatakse oma liigile omaselt.
Kuulates lüürasaba, siis võib tema kuulamise järgi üsna täpselt eristada, kus ta
käinud on.
Vilelind eelistab helisid, mis on ajalooliselt tema keskkonnas olnud, isegi kui mõni
võõrliigi või tehniline heli on tugevam, siis lind ignoreerib neid.