Anna Haava
Samal
ajal tegi ,,Postimees" Anna Haava kirjanikunime all 1886. aastal debüteerinud laulikuneiu üle
maa tuttavaks. ,,Laulu ja Mängulehes" läksid mitmed ta luuletused juba viisistatult rahva
hulka. 1888.aastal ilmus ,,Luuletused" 1, millele kiiresti järgnes ,,Luuletused"11 (1890) ja
hiljem ,, Luuletused" 111 (1897). Soome ajakirjanduses avaldati kõrvuti Koidula luuletustega
tõlkeid ka Anna Haavast. Päikeselist laulukevadet ja loomingulist edu hakkasid peagi
varjutama traagilised sündmused. Seitsme aasta jooksul mattis Haava oma isa, ainukese õe
ning ema ja kaotas lõplikult isakodu. Teenistusmure viis Haava 1894. aastal Peterburisse, kus
ta leidis ajutist tööd halastajaõena, hiljem oli seltsidaamiks ja koduõpetajaks. Kaotusrikast,
rahutut elu tumestas veelgi enam J. Lellepi raske haigus. Saanud Teskovo eesti koguduse
pastoriks, suri 1898. aastal ka Lellep