Anna Haava
(,,Las õitseda liiliad haual")
Kaasaegse kriitika poolt sai ,,Lained"
osaks karm vastuvõtt. Noorema põlvkon-
na kriitikuid (G. Suitsu, H. Pöögmanni jt)
pahandas keskpäraste värsside rohkus.
Tegelikult andis Haava pahandavast bal-
latist hoolimata ajajärgu poeetilisele mõt-
tele paljugi täisväärtuslikku ja edasiviivat.
Reaktsiooni ajalõpul ilmunud kogus
,,Ristilained" (1910) andsid ennast tun-
da ajastu muserdusmeeleolud. Nagu kunagi laulukevadel sai nüüd jälle
peaküsimuseks armastus. Armastus on siin lahutatud mitte ainult
sotsiaalsest tunnetest, vaid ka loodus elamustest; loodus annab siin
intiimsete tunnete jaoks sümboleid, nagu- täht, päike, lill, torm:(Siis
mine laulusid lukustama)
Sa käsi päikest mitte tõusta ja kose kohin
kustuneks-
ja keela tuuli tõttamast, siis
mine laulusid lukustama
ja hüüa, et vaikiks mühisev meri ja laulik nuttu ning
naeru keelma
annaabi.ee 
