Setud ja setude kultuur
(nooremast kiviajast alates). Seto rahva ja keele eraldumine jääb seejuures lahknemise viimasesse
järku, mil Lõuna-Eesti hõimud (seto, võro, mulgi, tartu) jagunesid selgemalt eristatavateks oma
keelega (või murretega, murrakutega) piirkondadeks. Paljude erinevuste kõrval võib leida mitmeid
sarnasusi, mis viitavad ühisele kultuuritaustale. Seega võime väga tinglikult viia seto vanemad
laulud ja sellega ka laulukeele arenguloo soome-ugri alghõimu aegadesse.
Seto keele elujõulisust nõrgestas peamiselt 20. sajand, mil elukorralduses muutus palju.
Setode sulandamine eestlaste hulka 1920.-1930. aastatel, rahva teadlik laiali pillutamine ja
kohalike keelte põlgamine nõukogude ajal olid peamised põhjused, miks seto keele kõnelejate hulk
20. sajandi vältel tohutult langes. Teiste halvakspanu sünnitas oma keele häbenemise laine, millest
kõik üle saada ei suudagi