Inimesed peitnud end katku eest Oru vallas Keedika külas murdnud metsadesse. Katk otsinud neid katk väga palju inimesi maha. Üks mööda metsi taga. vanapoiss vedanud surnuid Katk läinud viimaks lootsikuga Kondimaa poole kalmistule. Katku ta ei kartnud. Kui läinud surnuga, üle Haapsalu lahe Noarootsi. siis ajanud ise laulujoru; saanud ta Üks naine tulnud talle saarel surnu maha maetud, siis rüübanud vastu ja ütelnud: "Tere tulemast! pudelist viina ja sõitnud kodu Jumalale tänu, et sa ometi poole. Sedaviisi läinud asi Keedika ükskord ka siia said! Küll meie külas kuni viimane inimene ära sind kaua oleme oodanud!" surnud ja maha maetud. Siis jäänud
Vanamees näinud, kuidas kits kepseldes uksest sisse tulnud ja lausunud: "Kae imet, keeva süüakse ja keedet juuakse!" Vanamees vastanud parsilt: "Oi imet, katk keeletu ja ise räägib!" Katk näinud, et teda ära tuntakse ja läinud oma teed. Küla inimestest tühjaks Oru vallas Keedika külas murdnud katk väga palju inimesi maha. Üks vanapoiss vedanud surnuid Kondimaa poole kalmistule. Katku ta ei kartnud. Kui läinud surnuga, siis ajanud ise laulujoru; saanud ta surnu maha matnud, siis rüübanud pudelist vina ja sõitnud haigutades kodu poole. Sedaviisi läinud asi Keedika külas kuni viimane inimene ära surnud ja maha maetud. Siis jäänud vanapoiss ise ta katkutõppe ja surnud. Leidis naise jalajälgedest Oru vallas Jalukse külas olnud üks vana mees, nimega Tõnis. Tema matnud oma valge märaga katku ajal kahe küla surnuid. Inimesi jäänud ikka vähemaks, kuid Tõnisel pole viga