Keskaja muusikaajalugu
kirikud ning professionaalseteks muusikuteks olid vaimuliku seisuse esindajad (mungad, preestrid,
paavstid).
Euroopa muusika alusmüüriks oli ühehäälne Keskaegne kirikulaul Gregoriuse koraal (ehk
laul). Et kinnitada kiriku ühtsust ja mõjuvõimu ühtlustas Rooma paavst Gregorius Suur (6.saj)
kristliku jumalateenistuse läbiviimise korra seal kasutatavad tekstid ja lauluvara ning seepärast
antigi tema auks Rooma katoliku kiriku liturgilisele laulue üldnimeks Gregooriuse koraal.
Gregoriuse koraal oli :
· ladinakeelne
· Ühehäälne
· Taktimõõduta
· Proosatekstiga
Mitmehälse laulu liigid
Esimesed näited mitmehäälsest kiriku laulust on pärit 10.saj. Üks teada olev mitmehäälne kirikulaul
on :
Organum Saatehääl(t)e kaasalalulmine gr. Koraalile.
1. Paralleelorganum
2. Vaba organum
Motett tekkis 13.saj, kus iga hääl laulis erinevat teksti, erinevas keeles.
annaabi.ee 
