Urmas Lattikas ja trummar Sven Himma. Kriegerilt on ilmunud sooloalbumid "Ma kuulun sulle" (1995), "Põgenevad unenäod" (1999) ja "Tere hommikust, Eestimaa" (2001). Kõikidelt plaatidelt võib leida ka Erichi enda kirjutatud lugusid, laulja on ise loonud umbes 40 laulu. Krieger teeb enamus lauludele covereid. Tuntumad neist on "Naised on hullud", "Ma kuulun sulle", "Sõbra laul" (koos Martin Müürsepaga) ja "Tere hommikust, Eestimaa". Ilma nende lauludeta ei möödu Kriegeril peaaegu ükski kontsert. Kriegeri laulurepertuaar on väga lai - rockist kammerlauluni. Erich Kriegerit kui lauljat saatis esimene suurem edu 1982. aasta kevadel, kui ta võitis lauluvõistluse "Vilniuse tornid". Praegugi annab Erich palju kontserte, peamiselt nädala vahetustel. Muul ajal naudib ta elu oma naise Liiaga ja niidab muru. Nimelt on tal mitu paika eesti eri paikades mille eest hoolt kanda.
Nikolai Rimski Korsakov ooper ,,Lumivalguke". Algus oli aeglane, muutudes aina kiiremaks, viiulid mängisid väga kõrgelt. Naise ilus hääl kostis üle terve saali. Kohe saime aru, et esineja laulab ka ooperis, mida hiljemalt ka mainiti. Laul muutus lõbusamaks ja kiiremaks. Naise hääl oli väga kõrge ja veniv. Laul rääkis lumivalgekesest, kes elab metsas koos oma isaga. Lumivagleke küsib isalt luba käia sõbrannadega marjul, mängida põdraga ja ütleb, et lauludeta pole elu olemas. Lõppus ta hakkas väga kõrgelt laulma ja laul lõppes järsult. Teine teos oli Pjotr Tsaikovski aaria ooperist ,,Iolanta". See oli üks kurvemaid teoseid. Algusest peale oli kuulda süngeid toone. Laul oli sujuv ja madalatel toonidel. Keskel läks kiiremaks, kuid meeleolu jäi endiselt nukkeraks. Järgmine teos, mis kõlas oli Mihhail Glinka valss ,,Elu tsaari eest". Algus oli väga jõuline sest mängiti üheskoos. Meloodi oli
annaabi.ee 
