Folkloristika alused
improvisatsiooni, vaid kõneldakse traditsioonilisuse erinevatest astmetest ja
ilmingutest.
(Vt näiteks rahvalaulu traditsioonilisuse erinevatest astmetest: Ingrid Rüütel.
Varafolkloorselt vokaalzhanridelt lauluni. III. Mäetagused nr.10, 1999.
Tagasi põhimõistete loendi juurde
3.4. Stereotüüp
Stereotüübi mõistet on kasutatud:
tekstitasandil
mentaalsel tasandil.
Rahvaluuleteksti tasandil tähendab stereotüüp teatud liiki kordumist tekstis,
näiteks regilaulu laulualgusvormelid või pöördumisvormelid nagu: Neitsikesed,
noorukesed, muinasjuttude algus- vm vormelid.
Mentaalsel tasandil on stereotüüp tundmatu seletamine tuntu kaudu; on rühma
ühtekuuluvustunnet näitav ja kujundav väline märk, seotud rühma identiteediga
(nii enesemääratluse kui ka teistepoolse määratlusega).
Stereotüüp -- see on teadmine, kuidas midagi teha, kuidas teatud olukorras
toimida. Teadmine, et väikest last saab rahustada kuss-kuss häälitsusega, et
annaabi.ee 
