– eri keelte kasutamine vastavalt suhtlussituatsioonile) Arvsõnad: Üks – tai, tayi Kaks – lua Kolm – tolu Neli – wā Viis – lima Kuus – ono Seitse – witu Kaheksa – valu Üheksa – iva Kümme – laungaulu Arvsõnad 11-19 moodustatakse mā + arvsõna, (lühendatud vormist laungaulu + mā + arvsõna nt: Üksteist – mā tai Kaksteist – mā lua Kuusteist – mā ono Seitseteist – mā witu Kümned moodustatakse lau+arvsõna: Kakskümmend – laulua Kuuskümmend – lauono Seitsekümmend – lauwitu 6 Keele struktuur: Sõnajärg : VSO – verb-subjekt-objekt/ VOS – verb-objekt-subjekt 1 Kirjas esineb 5 lühikest vokaali /a, e, i, o, u/, 5 pikka vokaali / ā, ē, ī, ō, ū/, vokaal /y/, 9 üksikkonsonanti /k, l, m, n, p, r, t, v, w/ ja üks digraaf /ng/ 6 Pukapuka keeles esinevad artiklid: e – vaste inglise keele a, an E tāne loa kāe lolo. – Ta on üks rumal mees. (ingl k „He is a stupid man.”)
häälikukadu: konsonandi kadu sõna lõpust • Sisekadu (*kastanut > *kastnut) häälikukadu: sünkoop • Järgsilpides *V > V (*viskan > viskan) kvantiteedi muutus, lühenemine 1500 Eesti keele häälikumuutused (3) 1500 • Laadivahelduse teke (*jalγan > *jalan) häälikukadu: konsonandi kadu sõna keskelt • Geminaadi nõrgenemine (*võttan > *võttan) kvantiteedi muutus: lühenemine • Vältevahelduse teke (*laulua > laúlu : *laulun > laulu) kvantiteedi muutus • Klusiilide ja s-i nõrgenemine (*sapa > saBa) (osaline progressiivne lähiassimilatsioon? 1600 spontaanne muutus?) Eesti keele häälikumuutused (4) 1600 • Sõna lõpul *n > Ø (*jalan > *jala) häälikukadu: konsonandi kadu sõna lõpust 1700 • Vokaalharmoonia kadu (*metsäst > metsast) dissimilatsioon 1800 • Järgsilbis *o > u (*talo > talu) spontaanne muutus 1900
annaabi.ee 
