Rahvalooming ja rahvalaul
Regivärsi põhiskeem on
2+2+2+2. Kui värsis on kolmesilbilisi sõnu, siis nimetatakse seda murtud värsiks selliseid
värsse võib laulda ka skandeerides. (sõnarõhk ei lange kokku viisirõhuga). Lõuna-Eesti
regilauludes lisanduvad värsi lõppu sageli refräänsõnad. Regilaul on valdavalt ühehäälne,
lauldi pillisaateta, eeslaulja ja järellaulja vaheldudes. Lauldakse nii, et laul ei katkeks.
Leegajus ettehaarav sisseastumine ehk kaks silpi laultakse ettehaaravalt sisse, järellauljad
laulavad juba eeslaulja lõpust kaasa. Ühe- ja kaherealine viis. Eeslaulja laulab ette ja
järellauljad kordavad sama viisi ja samade sõnadega. Hiljem tulid kasutusele ka kaherealised
viisid, kus eeslaulja laulab ette, järellauljad kordavad küll samu sõnu, aga viis on erinev.
Üheks vanemaks laululiigiks on töölaulud, mida lauldi, et töö paremini edeneks.
Mitmesuguseid kombetalitusi saatsid tavandilaulud, mis on seotud rahvausundiga. Maarahvas
annaabi.ee 
