ühiskonna vastu. Inimene hakkab end tundma inimesena, üksikindiviidina. Protesteerib kollektiivitundele. Ballaad sai Euroopas valdavaks renessansiajal 14. - 16. sajandil, kuid sündis nähtusena hiliskeskajal provansi õukonnalaulikute seas. Sisuliselt oli tegemist teatava revolutsiooniga inimmõtlemises, indiviidi ja individuaalse esilekerkimisega kollektiivist, mis kajastus ka õukonnalaulikute loomingus. See uus esteetika asus Euroopas levima ning segunema varasemate laulu- ja laulmistraditsioonidega. Ballaad kujunes tantsulauluks - ballaadi laulmisega oli seotud ka tantsimine. Sellelaadse rahvaliku ilmingu üks juuri (lisaks trubaduuride ja truvääride - keskaegsete laulikute mõnevõrra elitaarsele harrastusele) oli ürgne ja üldlevinud viljakusmaagiline ritualistika (millest meil on juttu olnud varem). Nii siduski ballaad endas kolme põhialget: * eepilist - ballaad jutustab alati mingit lugu * lüürilist - ballaadis on esikohale kerkinud üksikisik, tema läbielamised ja saatus
Inimene hakkab end tundma inimesena, üksikindiviidina. Protesteerib kollektiivitundele. Ballaad sai Euroopas valdavaks renessansiajal 14. - 16. sajandil, kuid sündis nähtusena hiliskeskajal provansi õukonnalaulikute seas. Sisuliselt oli tegemist teatava revolutsiooniga inimmõtlemises, indiviidi ja individuaalse esilekerkimisega kollektiivist, mis kajastus ka õukonnalaulikute loomingus. See uus esteetika asus Euroopas levima ning segunema varasemate laulu- ja laulmistraditsioonidega. Ballaad kujunes tantsulauluks - ballaadi laulmisega oli seotud ka tantsimine. Sellelaadse rahvaliku ilmingu üks juuri (lisaks trubaduuride ja truvääride - keskaegsete laulikute mõnevõrra elitaarsele harrastusele) oli ürgne ja üldlevinud viljakusmaagiline ritualistika (millest meil on juttu olnud varem). Nii siduski ballaad endas kolme põhialget: * eepilist - ballaad jutustab alati mingit lugu * lüürilist - ballaadis on esikohale kerkinud üksikisik, tema läbielamised ja saatus
annaabi.ee 
