Keskaja arhitektuuri mõisteid
siseküljel. Transept - kiriku põikhoone, tavaliselt põhja-lõuna suunaga.
Basilikaalne - e baasilikale omaselt; pikliku põhiplaaniga, sammaste või piilaritega kolmeks (või
5-ks) lööviks jaotatud kirikuehitis, mille kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ja kõrgem,
asub iseseisva katuse all ja saab valgust ülemistest, akendega osast e valgmikust.
Koor - kristlikus arhitektuuris algul vaimulikele määratud laulmiskoht, hiljem kesklöövi laiune ja
selllest võidukaarega eraldatud ruum kiriku idaosas, nn altariruum, kus asetses peaaltar; koor
lõppes tavaliselt apsiidiga.
Krüpt - põrandaalune hauakamber
Kooriümbriskäik - külglöövide pikendamisega ümber koori ja nendevahelise seina avamisega
tekib nn kooriümbriskäik.
Apsiid - poolringikujulise või polügonaalse (mitmetahulise) põhiplaaniga ja poolkuplikujulise
võlviga kaetud juurdeehitis kiriku kooriruumi idaosas kesklöövi pikendusena.