Andrese peale õigusega kade. Poob end üles. Polnud väga mehine ja julge, ent Andrest häirib, et surnuna on julgem valitseb Vargamäe Eesperes elavate üle. Jussi matused olid kurvad matused, kus kellelgi polnud vähematki rõõmu ning kõik toimetasid justkui automaatpiloodil. Maeti meelega laupäeval, et poleks võõraid pealt vaatamas, sest ta maeti surnuaia taha puude alla. Maeti ilma kirikukella löömiseta, ilma õpetaja ja ilma köstriisanda lugemise ja laulmiseta. See oli Marile kõige kurvem. Ei ole nii suur õnnetus surra kui autult surra. Vargamäe Andres halastas võttis taskust palveraamatu, paljastas oma pea ja ütles laulusõnu ette. Maril oli suur valu suure rõõmu pärast. 8. Kassiaru Jaska - suure koha omanik, hobuseparsnik, mõisale härgade ostja. Ennasttäis, ülbe, käitub kõigiga nagu oma alamate v orjadega. Pole naisega väga suured kirikusõbrad. Jaska ja Pearu istusid saksakambris
varitsema ja võttis pussi kaasa. Kuid haavas Andrest ainult jalga. Juss jooksis teepealt sauna, võttis sealt nöörijupi poos end üles lähedal asuva kuuse otsa. Nõnda sauna Madis ta hommikul leidis. Juss maeti laupäeval. Andrese jalg oli haige ja tema ei saanud Jussi matta. Abiks olid Hundipalu Tiit ja Aaseme Aadu. Andres ei rääkinud, mis tema jalaga juhtus, ütles, et kukus orgi otsa. Juss maeti surnuaia taha puude alla, ilma kirikukella löömiseta, ilma õpetaja ja laulmiseta. Matusepaika sõitis ka Andres ja kui kirst oli hauda lastud võttis ta taskust palveraamatu ja ütles laulusõna ette. Mari jäigi Andrese tallu elama. 16. Vargamäe argipäev (XX ja XXX ptk.) Algas harilik argipäevaelu. Ainukeseks vahelduseks oli kirikuskäimine. Andres ja Mari peatusid alati surnuaias ja käisid Krõõda ja Jussi haudadel. Andres ei peatu enam kunagi kõrtsi juures. Ometi julges Pearu ühel õhtul Eesperre sisse astuda, muidugi purjus peaga. Ta tuli Andresega leppima
annaabi.ee 
