Eesti rahvamuusika
· Pikem kindlama kujuga vorm: väga
tavaline on neljavärsilise salmi pikkune neljarealine viis, millele võibmõnikord liituda eraldi refrään.
· Valitseb funktsionaal-harmooniline mõtlemine ("kolme-duuri lood").
· Helikõrgused intoneeritakse üsna täpselt.
· 20. sajandil levis uuemates rahvalauludes mitmehäälsus, arvatavasti seltsides harrastatud koorilaulude eeskujul.
12.4. LaulmineUuemaid laule lauldi erinevates olukordades, sagedamini muidugi peol. Valiti teema poolest sobivad laululiigid: usulisel
koosolekul vaimulikud rahvalaulud, sõjaväes või kõrtsis meeste nekrutilaulud ja külalaulud, kiige juures tantsu- ja ringmängulaulud jms.
· Lauldi üksi või koos. Mõnevõrra säilis laulmine eeslaulja ja kooriga. Üsna tavaline oli, et osa tekstist laulis eeslaulja üksi, osa korrati
koos (nt salmi kaks viimast rida või kahe- kuni neljarealine refrään.