Koor oli tasemel, et nii rasked lood selgeks õppis ja tantsijad olid ka arvatavasti oma ala profid. Algul oli tunda esinejate pisut närvis olekut ning ebakindlust või isegi häälevärinat, aga see kadus pärast paariminutilist lavalolekut kui vits vette. Arvestades esinejate vanust ja ehk ka lavakogemust on see täiesti arusaadav. Süzee oli väga omapärane. Kujutati nagu salapära kahe maailma vahel- tantsijate ning lauljate. Tantsijad hakkasid lauljates huvituma ning tahtsid nendega suhelda. Lõpuks lauljad ning tantsijas sulandusid ning muutusid kui üheks kauniks, armsaks pereks. Hästi armas ning lihtne sisu. Lõppes ameerikaliku ,,happy ending"-uga. Etendus ise oli väga nauditav. Miinuspooleks võib tuua vaid saali, kus etendus toimus. Ruum oli suitsuvingu täis ning jättis veidi räpase mulje. Samuti oli ruum veidi ülerarahvastatud, mis üldmuljelt pisut plusse maha võttis. Mulle meeldis, et ei tulnud poole kontserdi möödudes
Sant’Agatasse. 1851-52. aastal otsustas paar külastada Pariisi, kus Verdi tegi kokkuleppe Opéra’ga, et kirjutada oma järgmine ooper. 1853.aasta jaanuaris esietendus Roomas ooper „Trubaduur“, mis keskendus rohkem emale, kui isale, nagu tavaliselt tema ooperites. Arvatavasti oli see seetõttu, et Verdi hakkas kirjutama antud ooperit peale oma ema surma 1851.aastal. 1853.aastal lõpetas Verdi ooperi „Traviata“ kirjutamise. Ta ei olnud väga kindel lauljates ning ooperi esietendus märtsis ei olnud edukas. Helilooja kirjutas ooperit veidi ümber ning kuigi kriitikutele see ikka ei meeldinud, etendati ooperit üle Euroopa erinevates linnades. Paljude arvates oli ka see helilooja üks parimaid oopereid. 1853.-1860.-tel aastatel oli helilooja vaikne. 1856.-1857.-tel aastatel tegi helilooja muusikast pausi, kuid ei suutnud ilma muusika kirjutamiseta elada. 1860. aastaks oli ta kirjutanud 4 ooperit, mis oluliselt suurt edu ei saatnud. 5
annaabi.ee 
