Anne Vabarna
Nõukogude rahupoliitika jms. ülistuseks. Aga Annesse kui tunnustatud rahvalaulikusse suhtuti selge
respektiga ja ta mainet püüti kavalalt ära kasutada uue ideoloogia propageerimiseks. Juba 1940. a.
poliitilise pöörde järel kutsuti ta esinema Tallinnasse "Estonia" kontserdisaali, kus Anne tervituslaul
pälvis soovitud tähelepanu ja tunnustuse. Anne oli selleks ajaks juba ületanud oma 60. eluaasta
künnise, aga ta oli täis elujõudu, tahtis veel näha laia maailma ega soovinud oma laulikutalenti vaka
all hoida. Esinemisvõimaluste leidmiseks võis ju laulu tellijatele pisut ka mett moka peale määrida.
1947.a. avanes Anne Vabarnal võimalus oma elu kõige kaugemaks reisiks ta koori laulud kõlasid
Moskvas linna 800. aastapäeva juubelipidustustel. Samal aastal määrati Annele ka riiklik
personaalpension.
Pärast II Maailmasõda jätkasid Anne Vabarna laulu- ja juturepertuaari talletamist kutselised