Anna Haava
Need tunded
kujunesid tema esimese loominguperioodi tähtsaimaks inspiratsiooniallikaks.
Koos luulepuhanguga algas 20-aastasel Haaval tolleaegse haritud naise raske võitlus
teenistuse leidmiseks. Tema tööjõudu vajas esialgu ainult lasteaed. Tutvunud seal
kasvatustööga, asutas Haava ise väikese kostikodu koolilastele ja andis lisaks eratunde. Samal
ajal tegi ,,Postimees" Anna Haava kirjanikunime all 1886. aastal debüteerinud laulikneiu üle
maa tuttavaks. ,,Laulu- ja Mängulehes" läksid mitmed tema luuletused juba viisistatult rahva
hulka. 1888. aastal ilmus ,,Luuletused" 1, millele kiiresti järgnes ,,Luuletused" 2 (1890) ja
hiljem ,,Luuletused" 3 (1897). Soome ajakirjanduses avaldati kõrvuti Koidula luuletustega
tõlkeid ka Anna Haavast.
Anna Haava elukoht Tartus Õpetaja tänavas
1892. aastal sõitis Haava terviseparanduseks Saksamaale ning töötas hiljem ka Berliini
lähedal Fürstenwaldi diakonissiasutuses