Eesti keele grammatika
EESTI KEEL
1 HÄÄLIKUÕIGEKIRI
1.1 Üksikhääliku õigekiri
1. Helitud häälikud: g, b, d, k. p, t, s, h,f, s, z, z, helilised: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü, I, m, n, r, v.
Sõna sees kirjutatakse helitute häälikute kõrvale k,p,t: võtsin, heitsin, kaktus.
Selle reegli järgi tuleb helitu hääliku järele kirjutada rõhuliide -ki: mütski, karpki, leibki,
helilise hääliku järele -gi: laulgi, koergi.
Erandina võib helitute häälikute kõrval olla g, b, d järgmistel juhtudel:
1) liitsõnades ei muutu üksiksõnade kirjapilt: raudtee, kingsepp, kaudkõne;
2) liite ees säilib sõnatüvi muutumatuna: jalgsi, kodakondsus, õudsed;
3) sama sõna eri vormides säilib sõna tüvi muutumatuna: leidma - leidsin, kärbes - kärbse;
4) võõrsõnades: absoluutne, röntgen.
2. Kahekordse täishääliku järel kirjutatakse üks k, p, t: vaatan, kõiki.
3