Sajand – muutub kohalikke sakslaste kultuurielu väga aktiivseks – baltisakslus. 1784 asutas A. Friedrich Kotzebue esimese teatri, kirjutas ise ka näidendeid. 1795 külastas Tallinnat Tilly ooperiseltskond. 1860 toimub esimene eesti publikule mõeldud ooperietendus Weberi „Nõidkütt“. Karl.F.Karell on eesti esimene kutseline muusik. 6. Muusika elu 17. Sajand – 1632. Aastal avati Tartu Ülikool, kus õpetati ka muusikat. Esimene läbinisti eestikeelne ja lauldavalt tõlgitud tekstidega raamat ilmus 1656. 1684 astutas kirikuõpetaja Forselius rahvakooli õpetajate seminari, mis andis hariduse ligikaudu 160nele köstrile. Johann Valetin Meder on 17. Sajandil Eestis tegutsenud helilooja ja laulja, kes kirjutas 20kantaati ja ooperi „kindlameelne Argenia“ 7. Rahvalaulu pillid – (viiul, flööt, klarnet, metsasarv) Tulid muusikasse pillid alles uuema rahvalauluga – hiiukannel, lõõtspill, parmupill, torupill, kannel,
Tartus ja 1634 a. Tallinnas trükikoda · 1637 a. esimene protestantlik lauluraamat (Heinrich Stahli neljaosalise väljaande ,,Käsi- ja koduraamat Eesti vürtskonna jaoks Liivimaal" 2. osa) · Koraalide tekstitõlked saamatud, silbid ja noodid ei sobinud kokku, sisaldas noote · Tõenäoliselt reaalsusel põhinevad tõlked, et eestlased aru saaksid · Laulda polnud võimalik · 1656 a. esimene läbinisti eestikeelne ja lauldavalt tõlgitud tekstidega lauluraamat Abraham Winckleri toimetusel · ,,Uus eesti lauluraamat" 241 kirikulaulu kolmes trükis · Tekstid riimitud värssides selleks, et saaks muusikaga kohandada · Veelgi paremad raamatud olid Adrian Virginiuse ,,Wastne Tarto Mah Kele Laulo Raamat" (1685) ja Johann Hornungi ,,Ma Kele Laulo Raamat" (1694), mis sai ka hilisemate lauluraamatute eeskujuks
annaabi.ee 
