Vabadusvõitlus
Ristisõja ajal säilitasid muistsed eestlased oma senise usu. Uue religiooni vägivaldne
pealesurumine ainult soodustas vanadest tavadest kinni pidamist.
Katoliku kirikus toimusid jumalateenistused ladina keeles, millest rahvas midagi aru
ei saanud. Eestlased nägid vaimulikes valitseva ülemkihi esindajaid ja kirikusse
kuulumises võõrale võimule allumise tunnust.
Kirik nimetas muinasusundit paganluseks ja keelas hiites ja mujal ohverdamise,
surnute põletamise ning kirikliku laulatuseta abielu. Eestlaste jumalakujud ja hiied
raiuti maha. Kui enne usuti, et selliste tegude sooritajaid tabab surm, siis nüüd nähti,
et seda ei juhtu. See oli eelduseks ristiusu jumala vastuvõtuks.
Sunnitud täitma katuliku kiriku kombeid, sidus rahvas need oma varasemate
Arusaamade ja tõekspidamistega. Eestlastele meenutas pühakute ja reliikviate kultus
nende senist usku. Mitmesuguste vaimude, haldjate ja jumaluste kujutamisse hakkasid
ilmuma saksapärased jooned
annaabi.ee 
