"laulatajate" - 1 õppematerjal

Kahe inimese kooselu

perekonnaseisuseaduse, mis hakkas kehtima 1. juulist 1926. Uus seadus võimaldas registreerida abielu nii omavalitsusasutuste sekretäridel, Tartus ja Tallinnas perekonnaseisuametitel kui ka selleks vormistatud vaimulikel perekonnaseisuametnikel. Lisaks registreerimisele omavalitsuse perekonnaseisuametis kasutati aga sageli veel ka kiriklikku kombetalitust. (Ibid: 15) 1930.ndatel kujunes kiriklikust laulatusest loobumine tavaliseks nähtuseks. Endise 100% asemel laulatajate arv kahanes ja osad tegid vaid ilmaliku registreerimise. (Ibid: 18) 6 Nõukogude ajal oli seaduslik vaid ilmalik abielu registreerimine, kiriklik laulatus selle kõrval oli olemas, kuid sellele ei vaadatud hästi. Laulatuste arv vähenes drastiliselt. Kuna seaduslikuks loeti vaid perekonnaseisuametis registreeritud abielu, siis abiellusid kiriklikku laulatust soovijad kaks korda – nii perekonnaseisuaktide büroos kui ka kirikus. Pärast Eesti