Suure Jaani kirik
pikkadeks peenardeks ühinenud mätaste ning älveste ja laugaste korrapärane paigutus
ümber rabakeskme.
Raba taimekooslused on mosaiiksed: mätastel ja peenardel kasvavad mõnemeetrised
männid koos kitsalehiste puhmastaimedega kanarbiku, kukemarja ja hanevitsaga,
mätaste vahele jäävad liudjad älved ja tumedaveelised laukad. Laukad ei ole põhjatud,
neil on kallasteks ja põhjaks turvas. Rabavesi on happeline, sisaldab palju orgaanilisi
aineid ja väga vähe mineraalaineid. Laukavett võib julgesti juua. Suurimad laukad on
Kaurijärv, Jämetsarve järv ja Pätsulaugas. Peamised tegijad on rabas turbasamblad. Iga
5
samblataim hoiab endas vett, ühiselt üksteise kõrval veelgi rohkem. Raba rasketes
tingimustes saavad hakkama vaid paarkümmend taimeliiki. Älvealadele on
karakteersed valged nokkheinad, küüvitsad, tupp-villpead ja tagasihoidlikult sammaldel
roomavad jõhvikad