Lennuki leiutamine ja ajalugu.
Kasutatava jõuallika ehk mootori osas jagunevad lennukid kolbmootor- ja
reaktiivlennukiteks. Kolbmootoriga lennukid jagunevad omakorda täht- või
ridamootoriga lennukiteks.
Enamik tänapäeva reaktiivlennukitest on turbopropeller- või
turboventilaatormootoritega. Sõjalennukitel, mille mootorite kütusesäästlikkust
ei peeta väga tähtsaks, on ka kahekontuursed järelpõlemis-forsaasikambriga
reaktiivmootorid.
Jõuallikata lennukid on purilennukid ja laugurid.
FAI vabaklassi purilennuk Nimbus 4.
Tiiva plaanvaates jagunevad lennukid sirge tiivaga, noolja tiivaga, muudetava
tiiva noolsusega, deltatiivaga ja muudetava tiiva kohtumisnurgaga lennukiteks.
Kandevkonstruktsiooni (lennuki plaaneri) ehitusmaterjali järgi jaotuvad
lennukid puit-, metall-, komposiit- ja segakonstruktsiooniga lennukiteks. Metall-
lennukid valmistatakse peamiselt kergmetallide alumiiniumi ja titaani
sulamitest