Euroopa ja loodusgeograafia
maakerke protsessid. Rannikujoone kujunemine selliseks nagu me seda tänapäeval tunneme,
algas u 6000 aastat tagasi. Erinevate rannikute praegune ilme sõltub sellest, kuidas merepõhi
avamere suunas süveneb, kas valdab setete ärakanne või kuhjumine, milline on kivimite
murenemine ja kas maapind on viimaste aastatuhandete jooksul tõusnud või vajunud. Ranniku
reljeefist sõltub, kas tegu on järsk- või laugrannikuga, kas rannik on sirge või ilmestavad seda
arvukad lahesopid jne. Rannikuid mõjutavad ka rannaalade pikaajaline kerkimine või vajumine,
lainetuse iseloom, tõusude ja mõõnade toime, hoovused, merejää jne.
Läänemerele on väga iseloomulikud laugrannikud. Rannad on enamasti liivased, kivised või
kõrkjaisse kasvanud. Pärnu lahe ümbruses võib näiteks näha laialdasi liivarandu, Lääne-Eestile
on aga omased roostikega kaetud mudased kaldapiirkonnad
annaabi.ee 
