asetus ja lähteasendid treeninguprotsessis katsetuste teel. Enamkasutatav on nn. tavaline ehk normaalne lähtepakkude asetus: 1. lähtepakk 1,5-2 pöiapikkuse kaugusel lähtejoonest, 2. lähtepakk 1. lähtepakust ca 1-1,5 pöiapikkuse võrra tagapool. Pakkude külgsuunaline vahe on üks rusika laius. Pakkude tugipindade reguleeritavad kaldenurgad seatakse tavaliselt: 1. pakul 40-45°, tagumisel pakul 50-60° nurga alla. Kasutatakse ka teravamaid, laugjamaid kaldenurki (vastavalt 25-30° ja 35-45°). Arvatakse, et need suurendavad säärelihaste eelvenitust (-pingestust) asendis "Valmis!" ja tõstavad äratõukevõimsust. Kaldenurki tuleb vähendada ka pakkude lähtejoonele lähemale asetamisel. Muidu surutakse keharaskus asendis "Valmis!" liigselt kätele. Algajail kiirjooksjail soovitatakse sobiva lähtepakkude rajale paigutuse selgitamiseks esmalt sisse võtta soovitatavate optimaalsete jalgade liigestenurkadega "Valmis
Vasakule poole ebasümmeetrilistele ridadele on iseloomulik väiksema väärtusega variantide rohkus. Sellises reas valitseb paiknevuse karakteristikute vahel järgmine seos: M o < M e < x Asümmeetrilisuse absoluutseks mõõt - jaotuse asümmeetrilisuse iseloomustamiseks A = x - M o Ekstsessiivseks ehk positiivse ekstsessiga kõveraiks nimetatakse selliseid, mis on normaalsest tunduvalt püstakamad. Laugjamaid käsitatakse negatiivse ekstsessiga kõveraina. Vahet üldkogumi ja valimi analoogiliste näitarvude arvväärtuste vahel nimetatakse esindus-, väljavõtu- ehk representatiivsusveaks. µ x = µ - x 2 2 n ± µx = = ± µx = 1 - n n n N
annaabi.ee 
