Sakala kõrgustik
järvi (Õisu järv ja soo, Veisjärv, Viljandi järv, Mäeküla järv). Hilisjääajal kõrgustikul
paiknenud jääjärved on pinnamoodi tasandanud. Jääjärved (sh Balti jääpaisjärv) on
kujundanud kõrgustiku servaaladel mitmel tasandil rannamoodustisi (astangud, kivikülvid,
rannikuluited). Kõrgustiku põhjaosa eraldab muust alast ligi kilomeetri laiune ja kuni 30 m
sügavune TänassilmaViljandiRaudna ürgorg, sellega on ühinenud ÕisuKõpu
laugeveeruline org. Vahelduv ja sügav on Halliste ehk Karksi ürgorg. Sellest idas paiknevad
LoodiSinialliku (Raudna ülemjooksul), Ärma, Tarvastu ja kõrgustiku lõunaosa kaarjalt läbiv
Õhne ürgorg. On ka vanu orge, mida osaliselt täidab viimasest jääajast pärit moreen.
Ürgorgudes (Loodi, Saarepeedi) leidub oose ja mõhnu, oruveerusid liigestavad rohked
lisaorud, kus mitmel pool paljandub järsu seinamina Devoni liivakivi. Tuntuimad paljandid on
annaabi.ee 
