aurustumise puhul ja veetaseme tõus sademete puhul. Harku järv siis saab oma vett juurde harku ojast ja vesi voolab minema Tiskre oja kaudu. Juurde saab samuti sademetest ja veekadu toimub ka aurustumise ajal 3) Kuidas ja millises jõe osas tekkivad soodid (vanajõed)? Kuidas muutub jõe erosioon langu ja voolukiiruse muutudes? Soot on jõesängist eraldunud seisuveekogu. Mida suurem on jõe langus seda suurem on voolukiirus, jõgi on sirgjooneline ja sang on v-kujuline. Laugemal jõel on voolukiirus aeglasem ja sang on u-kujuline, looklemisega tekib lamm. Alamjooksul on lang väga väike ja vool on aeglane ja jõgi on väga looklev, võib tekkida lammiorg. 4) Aafrika kaart
madalamatel kohtadel asuvatel jõgedel. Mäestikes toitub jõgi lumesulamisveest ning aastaringselt peamiselt sademetest. Kivine/ kaljune pińnamood soodustab äravoolu hulka mõõda jõge – imbumine maapinda on väike. Jõed, mis toituvad vaid talvistest sademetest on suvel väga madala veeseisuga. Samas võivad talvel vihmasadude ajal esineda üleujutused. Suure languga jõelõigul on vool kiire ning jõgi on tavaliselt sirgjooneline. Laugemal jõelõigul voolab vesi aeglasemalt. Alamjooksul on lang väike, vool aeglane, seetõttu on jõgi väga looklev. 16. Hüdrograaf Hüdrograaf – ajas muutuv vooluhulk, mis jaguneb pinna- ja pinnasevee äravooluks ja püsivooluks. Hüdrograafi komponendid – otse- ja baasäravool ning sademete resultatiivne summa = sademete kogu sadu – infiltratsioon. Hüdrograafi mõjutavad tegurid: Sademete iseloom (vihm mõjutab kohe, lumi alles pärast sulamist)
annaabi.ee 
