Meenikunno raba üldiseloomustus Meenikunno on üks Kagu-Eesti lavamaa iseloomulikumaid soid, mida ümbritsevad liivaseljandikud.(EL3/2003)Raba arenguprotsess kestab intensiivselt ka praegu, moodustanud on älved ja kolm rabajärve, kujunemas on laugastik.(LOODUSE TEEJUHT) Soo alla jääb tänapäeval kuiv liivakivikiht, kuna püsiv põhjaveetase on raba põhjast kuni paar meetrit sügavamal. Selle kohta öeldakse, et raba ripub õhus. Vett hoiab kiire äraimbumise eest tihe alumine madalsooturba kiht. Rabavesi jõuab siin põhjavette raba ja soosaarte piirialal olevate omapäraste neelulehtrite kaudu. (LOODUSE TEEJUHT) Raba kujunemine algas erinevatel antmetel 5000-8000 aastat tagasi maapinnalähedase põhjavee taseme tõusuga mineraalpinnasel
Hundi-Jüri vanasti elas seal selle nimeline mees, praegugi on antud saarel näha vanade koobaste, maa-aluste käikude ja keldrite jälgi. Raba kirdenurgas asub umbes 30ha suurune Ratva järv väljavooluga Ojamaa jõkke. Antud raba turbalasundi keskmine paksus on 4m, kuid suurim paksus on peaaegu 7m. [] Selisoo Tegemist on kõrgrabamaastikuga. Ta on tekkinud peale jääaega (9000 8000 aastat tagasi). Tegemist on ühe Eesti vanima sooga. Seal on hästi välja kujunenud laugastik ja rabapeenar. Üks tuntumaid objekte on seal Milloja settebassein, kuhu pumbatakse Estonia kaevandusest 12000 25000m3 vett ööpäevas. Lisaks on seal hästi vaadeldav pinnase üleminek ehk rabarinnak, mis on suhteliselt järsk ja kaetud kõrgemakasvulise männikuga. Seal leidub palju laukaid, millede keskmine sügavus on 3m. [], [] Joonis 4 Selisoo ( http://maetagusevv.ee/index.php?tid=YTudh7zo6xdOlzaYXXsXx0a6ITauLT0ZLiu8fTk ) MURAKA SOOSTIKU ELUSTIK
annaabi.ee 
