Vulkaanist „Kīlauea“ ja üldist juttu vulkaanist
Vulkaan
Vulkaan kujutab endast maakoorde tekkinud lõõri, lõhet või nende süsteemi, mida
mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid paiskuvad maapinnale.
Vulkaan ehk ,,tuldpurskav mägi" on oma nime saanud Rooma tulejumalalt
Vulcanuselt.
Oma seisundilt võivad vulkaanid olla kas kustunud inimajaloo vältel mitte
pursanud, suikuvad ajutise purskerahu seisundis olevad, või aktiivsed pidevalt
või mõne (kümne) aastase vahega tegutsevad.
Vulkaane leidub eelkõige litosfääri laamade piirialadel massiliselt on neid
ookeanide keskahelikes ja laamade ookeanipõhja vahevöösse vajumise vööndeis.
Tüüpilised näited on Islandi ja Vaikse ooekani ,,tulerõnga" vulkaanid. Vulkaanid
võivad esineda ka laamade sisealadel nii kuuma täpi kontinentaalse rifti piirkonnas.
Sellised on näiteks Vaikse ookeani Havai saarestiku ja Ida-Aafrika vulkaanid.
Vulkaani ülesehitusest (pilt):
1. Magmakamber 9. ...