Eesti traditsiooniline rahvakultuur
19.sajandi keskpaigas hakati ehitatama keldreid pooleldi või täiesti maa sisse
ehitatud (varem hoiti kartulisaaki maa sees aukudes, kartulikoobastes), just seoses kartulikasvatuse suurenemisega.
Seal hoiti peale kartulite ja juurviljade ka muid toiduaineid, nt piima. Keldritel olid tavaliselt kiviseinad, vanematel
palklagi, uuemalte kividest laotud võlvlagi. Mullast paistis välja vaid esisein.
2
Lihtne laudseinte ja istelauaga väljakäigukoht (peldik) hakkas taluõuele ilmuma 19.sajandi lõpul. Varem
aeti asjad ära mõne kõrvalhoone taga.
Lõplikult vaibus rehielamute ehitamine kui sai masinaga vilja peksta, sellisel juhul piisas kui vili kuivas
ainult põllul. Pekstud vilja kuivatamiseks aga hakati ehitama kuivateid, eraldi hoonena, vanasse rehituppa või mõne
teise tulekoldega hoone (sauna) juurde. Ka enamikele saunadele ehitati nüüd korsten.
annaabi.ee 
