Antiikaja usund
kellelt oodati kaitset ja heasoovilikkust. (Vernant 2001: 273-274)
Ohverduspraktika põhisisu oli pühendusohvri toomine jumalikule jõule. Kuid
kreeklaste müüditöötlustes ja ohvri ritualiseerimises peitus veel midagi enamat. Müüdi
järgi sai ohvrite toomine alguse Prometheuse korraldatud pettusest. See määras
inimestele loomade söödavad kehaosad, jumalatele aga jättis vaid mittesöödavad osad,
mis põletatakse ning muudetakse suitsuks.
Pettus tegi lõpu algsele laudkonnakaaslusele inimeste ja jumalate vahel ning
määrkas kaks erineva toitumisreziimiga gruppi suits ja aroom kuuluvad surematutele
jumalatele, lihasöömine on aga seotud surelikkusega, st inimestega.Prometheuse tekitatud
lõhet ei saa ohverdusaktiga muuta algse lauakaasluse juurde ei saa enam tagasi
pöörduda -, kuid taastatakse ajutine harmoonia.
Jumalad osalevad ohvritoimingus ning rõõmustavad selle üle; inimestel on