Suhtumine aega
või ühele laudkonnale, keda ta teenindab. Kui teenindaja kõnnib näiteks kohvikus viimase
laua juurest, keda ta just teenindanud on leti juurde, ei pööra ta tähelepanu teistele, üldjuhul ei
küsi midagi, pigem väldib ka silmsidet. Hispaanlaste puhul on kõik vastupidine, sel ajal kui
ühte teenindatakse, jõutakse ka teistele klientidele tähelepanu pöörata, kas siis pilguga,
noogutamisega, jõutakse isegi ühel ajal vestelda erinevate laudkondade või klientidega.
Klienditeenindaja lihtsalt leiab aega kõikide jaoks, sel ajal kui eestlased leiavad vaid ühe
jaoks selle aja.
Erisugune ajakäsitlus tekitab sageli probleeme kultuuridevahelises suhtluses, nagu sain ka
omal nahal tunda. Ma varem ei olnud sellele lihtsalt mõelnud kui kultuuridevahelise suhtluse
probleemile, mis on tingitud polükroonsete ja monokroonsete kultuuride erinevast
suhtumisest. Teistsugust suhtumist aega peetakse isikuomaduseks (Pajupuu 2001), sellepärast