Eesti kultuurilugu
Ehitustegevus.
Eesti talude suuremaks väärtuseks olid hooned, mis moodustasid 39,1 % talude kogu väärtusest.
Ehitati elumaju, lautu, talle, aitu, saunu, küüne, keldreid ja abihooneid. Kehviktalus koosnes
elumaja 2-3st, keskmistes taludes 3-4st ruumist. Jõukamates taludes isegi kuuest või enamast.
Taluõu oli ümbritsetud hoonetega. Kui vähegi sobis, oli reegliks, et köögi aknast pidi perenaisel
näha olema laudauks ja laste mängumuru. Hoonete paigutus pidi olema otstarbekas, et vähendada
pererahva jalavaeva. Sagedamini oli seinamaterjaliks tahutud palgid. Harjumaal ehitati rohkem
paekivist hooneid 1930. aastail, ehitati valdavalt laudvooderdusega ja ärklikorrustega puumaju.
Oma metsa puit oli odavam kui kivi. Mandril kasutati puitlaast või sindlikatust. Läänemaal ja
saartel ehitati ka pilliroost katuseid.
Jõukamates taludes olid ka kivikatused
annaabi.ee 
