Tants aurukatla ümber
aastat. Sealgi tublisti tööd teinud ja aukirjagi koju kaasa saanud tublide
tulemuste eest viljakoristsel. Taavet väljub
autost ja seab sammud koduõuele. Majaukse ees seisab tabalukk ja
Taavet imestab, sest ei mäleta aega mil tema mälestustes uks oleks
lukustatud olnud. Kuid ajad on muutunud ja küla inimtühjaks jäänud.
Kunagi majale pandudplekkatuski juba roosteplekine. Tema
mälestustesse jäänud uus õunaaedki juba vananenud. Laudanurga
juures seisab vana aurukatel, ahjuuks poikvel, roostetanud paljud osad
puudu.
Saabub Milli kes on Taavetit nähes imestunud ja
laseb ta tuppa. Milli on aastaid maja eest hoolitsenud ja majakraami
säilitanud. Peremees asub oma kohvreid lahti pakkima, Milli otsib talle
süüa, nad ajavad pisut juttu ning siis ruttab Miili taas lambaid
karjatama. See töö on kolhoosis talle veel kontimööda. Taavet aga
ruttab õunu korjama. Tegutsedes ei märka Taavet ohtu oina poolt kes