Lastejutud
Peaksin vist neidki
elukaid paari sõnaga teile tuttavaks tegema.
Hallu on minu õeke. Siia perre võeti meid koos. Nagu nimigi ütleb, on ta hall nagu vesirott.
Hallu on pidevalt kuri ja pahane, sest talle meeldib kohutavalt magada, aga seda tal juba teha
ei lasta. Kõik ainult sikutavad teda sabast ja kõrvadest, ütlevad, või õigemini kiljuvad, et ta on
nii armas.
Vastupidiselt minule ja Hallule ei ole Mimmi üldsegi mitte armas. Ta on ehtne kirju laudakass,
kes lihtsalt halastusest siia perre võeti. Õigemini, Kati andis talle uue kodu, sest vanad
omanikud oleksid ta lihtsalt merekooli saatnud. Mimmi on kõige arem kass, keda kohanud
olen. Ta kardab isegi puulehtede sahinat. Arvestades seda, et ta on täiesti tavaline laudakass,
on argus üllatav. Ma saaksin sellisest hirmust aru ainult siis, kui tegemist oleks terve elu ühes
toas istunud tähtsat tõugu kiisuga.
Õudusjudinad jooksevad üle selja, sest jõudsin meie maja türannini