Eesti traditsiooniline rahvakultuur
Rehihoone kui talu peahoone paigutati õueala kõrgemale servale, esikülg nn sooja ilmakaarde (kagust
loodeni) ja tagasein vastu põldu või aiamaad. Külades või teede ääres püüti tee äärde paigtada rehielamu tagakülg
või rehealusepoolne ots või siis hoopis kõrvalhooned. Rehielamu ees oli avar muruga kaetud õueplats, mille ümber
paiknesid kõrvalhooned suhteliselt vabalt. Aidad olid tavaliselt elamu kambripoolses ja ühtlasi õue kõrgemas otsas,
laudada rehealusepoolsesse, võimalikult madalasse õueossa. Kaev võis olla keset õue. Õue ümbritses aed.
19.saj mõisakaartide järgi võib Eesti taluõued jagada planeeringu järgi: ringikujulised õued hooned asusid
ebaühtlaste vahedega ümber õueplatsi, mis oli enamvähem ümarik või piklik. Mõni kõrvalhoone võis jääda
väljapoole seda ringi. Sellised õued olid omasemad Mandri-Eesti põhjaosale ja saartele. Sopilised õued
annaabi.ee 
