Egiptuse ehted ja kaunistused
komplekte leitud väga harva. Itaallasel Giuseppe Ferlinil oli 1834. aastal õnne leida üks selline
kuninganna Amenashakheto püramiidist, mis asub praeguse Sudaani territooriumil Meroes. Ehete
põhjalik uurimine suutis kulumise põhjal kindlaks teha nende kandmisviisi. Nii näiteks arvatakse,
et kuningatar kandis oma kümmet käevõru viiekaupa kummalgi käsivarrel. Hauast leiti ka üheksa
igapäevaseks kandmiseks mõeldud vapisõrmust, mida kuningatar oli eelistanud kanda aga
hoopiski laubajuustes otsmikule rippuvatena.
Tuntud olid kultusliku ja poliitilise tähendusega kaunistuselemendid. Preestrid kandsid oma
seisuse märkidena sulgi, lootoselehti ja linde. Vaaraode regaalid olid sügavalt sümboolse
tähendusega. Karjusekepp ja koot tähistasid võimu Egiptuse riigi ning selle maadel töötavate
karjuste ja viljakasvatajate üle. Jumalate, kuningate ja kuningannade võimusümbolite hulka
kuulus aasaga rist, mis sümboliseeris igavest elu. Sümboli kasutusala on ebaselge, kuid on