Tõde ja Õigus II Terve tekst
Nimekirjadest selgus, et pool ülesannet alles
täitmata.
Kui raamat läbi loetud, hakati tema andmete põhjal asju nende peiduurgastest välja tooma.
Sellejuures selgus, et raamatupidamine oli täiesti korralik ja täpne. See asjaolu tegi juba kõigile
nalja, isegi härra Maurusele enesele. Sest mida paremat sa võid tahta, kui et loed raamatust:
kahvel, nuga või lusikas niisugune ja niisugune, peidetud Siberisse selle ja selle laua vahele, --
ning sa lähed, raamat käes, loed lauavahed ilusasti sellelt või teiselt tähendatud punktilt ära ja
võtad asja välja, nagu oleksid sa tema ise alles eile või täna sinna pistnud.
Ainult ühest ei saadud aru, nimelt: miks oli varastatud asjade seas niipalju vanu ja vigaseid?
Härra Maurus oli sellest küsimusest sedavõrt huvitatud, et jättis Laane veel üheks ööks oma
katuse alla ainult selleks, et teda pinnida ja temalt kõik ta saladused välja muukida. Aga ta nägi