Novell: Viis minutit veel
Miks ma siis asju kokku ei või panna?" Õpetaja: ,,Tund ei ole läbi! Kas sa
ei saab aru, et mina lõpetasin tunni?" Hetkel tahaks tal näo täis sõimata. Mine õpi eesti keelt enne
kui minuga plõksima tuled! Kuid ma ei kavatse midagi sellist õelda. Ega ma loll ei ole. Ma tean
küll, mida ta teha üritab. Ütlen rahulikult: ,,Selge. Teie lõpetasin tunni." Õpetaja: ,,Mis?" Mina:
,,Jah." Õpetaja: ,,Ah?" Mina: ,,Mhmh." Õpetaja mõtleb ja siis ütleb: ,,Sina siin ülbitsema? Päevik
minu lauasse! Kohe!" Appi. Ma enam ei suuda. Pigistan huuled kokku. Ei saa. Hakkan naerma.
Ma naeran, nagu ma pole kunagi varem naernud. Pinginaaber koputab mu õlale ja ütleb: ,,Ou
mees. Jää vait äkki?" Lisab veel kähku: ,,See polnud küsimus." Ma hakkan veel hullemini
naerma. Pinginaaber naerab ka. Õpetaja vaatab meid täiesti tuima pilguga. Kuid siis. ,,Selge,"
ütleb õpetaja ,,mina teiega enam koostööd ei vii!" No see oli tõesti viimane piir. Mul on
naermisest juba veremaitse kurgus
annaabi.ee 
