Tõde ja Õigus II Terve tekst
Sõnadest ei
saanud ta aru, aga hääletoon tundus manitsevana. Tasahilju hiilis ta lähemale ja nägi lõpuks, et
õlgedel istub kuue, seitsme või kaheksa-aastane tütarlaps ja hoiab kirjut kassi süles, õpetades
temale korralikke eluviise. Aga niipea kui ta märkas Indrekut, laskis ta kassi minna ja põgenes
ka ise -- mitte püsti joostes, vaid imelikult roomates -- kuuri nurka, mis seisis vastu naabriaeda.
Seal lükkas ta lahtised lauaotsad eemale ja läbi nõnda tekkinud pilu kadus ta. Indrek jäi talle
üllatatult järele vahtima. Aga kui ta nõnda keset kuuri seisis, tundis ta, et keegi puutub tema
jalga, ja alla vaadates nägi ta kirjut kassi, kes nühkis end tema püksisäärt vastu, visates pead ja
saba selga.
,,Ärge laske, ta karv on lahti," hoiatas lapse hääl kuuri seina tagant ja suured pruunid silmad
piilusid läbi pilu.
,,Miks sa ära põgenesid?" küsis Indrek vastu.