Nibelungide laul
Alzeye Volker, rändur, kel oli meelt ja käsivart.
Siis Rumolt, roameister, mees maitset valima,
truu Sindolt ning aus Hunolt. Nad kolme kuninga
au hoidsid õitsevana ja olid neile toeks.
Seal oli veelgi mehi, kuid kas neid nüüdap üles loeks!
Väärt Dankwart oli marssal. Ja nõbu Ortwin, see
mees Metzist, võtmehoidjaks taas oli vürstile
ja ustav rüütel Sindolt ta lauahooldaja
ja Hunolt varavalvur. Need mehed mõistsid käituda.
Õukonna vägevusest ja suurest vaimujõust,
sest rüütliaust ja luulest ja kõrgest elutõust,
mis hinnas neil ja mida nad arenadsid koos -
kuis kõik seal täpselt kulges, ei saa küll vesta laululoos.
Kesk hiilgust nägi Kriemhild kord unes selgesti,
et kavatas noort haugast, suurt, kaunist igati.
Kaks kotkast tapsid selle. Ta arvas aimavat,
annaabi.ee 
