Kui kahtled, siis kustuta ära Pahavara ning erinevad skeemid andmete varastamiseks muutuvad järjest targemaks ning kui e-postile saabub kahtlane kiri, mille päritolu sa ei tea, siis targem on kirja mitte avada ja see otse prügikasti saata. Kui siiski oled kahtlase meili avanud, siis kindlasti tuleks vältida kaasas olevate manuste või linkide avamist. Tee regulaarselt tarkvarauuendusi Lülita sisse automaatne tarkvaravärskendamine nii oma telefonis, tahvelarvutis kui ka süle- ja lauaarvutis. See tagab, et kõik värskeimad turvavärskendused on sinu seadmes alati olemas. Mõtle enne, kui tegutsed Internetis surfates ole eriti tähelepanelik pakkumiste suhtes, mis nõuavad kohest tegutsemist, küsivad personaalseid isikuandmeid või on lihtsalt liiga head, et olla tõsi. Selle alla kuulub ka postitamine. Kui oled midagi teele saatnud või üles laadinud, siis seda enam tagasi võtta ei saa. Kuidas ohte vältida? PRIVAATSUSSÄTTED
Mida kiirem on pöörlemiskiirus, seda lühem on varjatud otsimisaeg (latency).
*Pöörlemiskiirus näitab kui kiiresti kõvaketta plaadid pöörlevad. Keskmistele lauaarvutitele soovitatakse kettaid pöörete arvuga 4,500 kuni 5,400 pööret minutis. Põhjus selles, et suure pöörete arvuga (nt 7,200 rpm ja 10,000 rpm) kõvakettad teevad küllaltki kõva häält ja võivad häirida töötegemist. 4,500 kuni 5,400 on piisavalt vaiksed, et neid neid lauaarvutis kasutada. Pöörlemiskiirus mõjutab keskmist pöördumisaega (päringu kiirus) ehk siis kui kiiresti suudab kontroller küsitud andmed kõvakettalt üles leida. Mida suurem on pöörlemiskiirus, seda kiiremini soovitav info kätte saadakse. Pöörlemiskiirus ei ole siiski kuigi objektiivne näitaja, kuna andmete kättesaadavus sõltub veel näiteks andmete tihedusest.
*Andmete tihedus. Mida tihedamalt andmed kettale paigutatakse, seda rohkem neid sinna mahub
klaviatuur, hiir ja muud komponendid. EMAPLAATIDEST ÜLDISELT Emaplaate toodetakse mitmes erinevas suuruses ning kujus, mida kutsutakse arvuti kujuteguriks, mõni neist on eriomane ühele kindlale tootjale. Alates 2007. aastast kasutavad enamik emaplaate ühte neist standardsetest kujuteguritest isegi need, mis leiduvad Macintoshi ja Suni arvutites, mis pole traditsiooniliselt ehitatud tarbekomponentidest. Hetkel on lauaarvutis enimkasutatav kujutegur ATX. Korpuse, emaplaadi ja toiteploki kujutegur peavad klappima, kuigi mõned sama perekonna väiksema kujuteguriga emaplaadid mahuvad ka suuremasse korpusesse. Näiteks ATX korpus suudab tavaliselt majutada microATX emaplaati. Sülearvutid kasutavad üldiselt kõrgeltintegreeritud, vähendatud ning kohandatud emaplaate. See on üks põhjustest, miks sülearvuteid on raske uuendada ning kallis parandada. Tihti nõuab
varjatud otsimisaja (latency) võrra. Ketaste võrdlemisel oleks seda kasulik teada. PÖÖRLEMISKIIRUS Pöörlemiskiirus näitab kui kiiresti kõvaketta plaadid pöörlevad. Keskmistele lauaarvutitele soovitatakse kettaid pöörete arvuga 4,500 kuni 5,400 pööret minutis. Põhjus selles, et suure pöörete arvuga (nt 7,200 rpm ja 10,000 rpm) kõvakettad teevad küllaltki koledat häält ja võivad häirida töötegemist. 4,500 kuni 5,400 on piisavalt "aeglased", et neid neid lauaarvutis välja kannatada. Pöörlemiskiirus mõjutab keskmist pöördumisaega (päringu kiirus) ehk siis kui kiiresti suudab kontroller küsitud andmed kõvakettalt üles leida. Mida suurem on pöörlemiskiirus, seda kiiremini soovitav info kätte saadakse. Pöörlemiskiirus ei ole siiski kuigi objektiivne näitaja, kuna andmete kättesaadavus sõltub veel näiteks andmete tihedusest LINEAARNE ANDMETE TIHEDUS Mida tihedamalt andmed kettale paigutatakse, seda rohkem neid sinna mahub
annaabi.ee 
