Postmodernne maastikuplaneerimine
Selle tulemusena
juhtus sageli, et metsloomad tulid metsadest linnadesse olles seal ohuks linnainimestele.
Kolmandaks, kuna need alad olid suhteliselt hüljatud välimusega ning neid külastas vähe
inimesi, siis kasutasid neid alasid oma kohtumispaikadeks noortegängid, mis seadis samuti
linnainimeste turvalisuse ohtu.
Uute piiride loomine
Kahekümnenda sajandi teasel poolel oli rohealadele antud antiurbanistlikud väärtused. Saksa
maastikuarhitekt Peter Latz vaatas 2000. aastal tagasi tollast aega ja nägi selles kadunud
võimalust. Ta mõistis, et muutus peab tulema.
Uus lähenemine haaras enda alla rohealad, sulandades need ehitiste vahele. Nii vähenes
avaliku roheala tähtsus ja suurenes n.ö kinnise roheala tähtsus. Seega kasutati üldiselt
modernistlikku ideed sulandada loodus loomulikult linnaga. Kuid muutusena suunata
põhirõhk just kinnistele parkidele, tehes neist niinimetatud teemapargid, kus inimesel oleks
tegevust