Hendrik Visnapuu Elulugu ja Luuletused 10 tükki !
aga sõna sõnna kinni'i taha jääda.
Kumiseb ja kuumab pää kui eilegi.
Mitu korda avan akna, mühinasse
kuulan, ainult oma süda taob.
Järv ja männik silmapiirilt kaob
külma kaugusse ning pimedusse.
Ah sa armas! Olen jälle kurb ja ramp.
Kurbust laest ja seinast hajub tuba.
Armastan sind. Oled siin vast juba?
Ootan sind ja ootab laual lamp.
Kümnes Kiri
Mäletad, Ing, seda alleed,
seda üksikut lumist teed?
Kuused olid kui suhkrupääd,
suhkrupäie all sina lääd.
Kuused latvadel kandsid kuid,
lumilinnud painutid puid,
unen nägid nad unest und,
langeden peksid tiivuga lund.
Mäletad, Ing, seda alleed,
seda üksikut lumist teed,
kust me jooksime kinni käest
lume lennaten alla mäest?
Ühel ristteel lumme sa
laskusid mino endaga.
Mäletad, veersime alla mäest
võet kinni kaelast ja käest?
Hiljem leidsime metsa seest
igalt poolt "armas" eest.
Kuused õlid kui suhkrupääd.
Suhkrupäie sean sina lääd.
Nüüd olen sinota siin,
südämen sõnata piin.
annaabi.ee 
