Eesti keskaeg
aastate käsitlus, mis siiani
kestab.
Viimasel ajal väljunud Liivimaa uurimine siinsetest piiridest. Uurijad Taanis, Itaalias, Saksast (mitte
baltisaksast). Ka anglo-ameerika autoreid ja see kõik avardab vaatevinklit.
Allikad
3 keelt: ladina, alam-saksa (14saj I pool asendab), ülem-saksa ja veidi ka vana-vene, ülivähe eesti keelt.
Arheoloogilised tulemused.
13.sajandi kroonikad
Henriku Liivimaa kroonika. Henriku autorsus hüpoteetiline. Mainitud Henrikus de Lattis. Saanud
preestrihariduse. Lätlased peavad teda lätlaseks, sakslased vaidlevad vastu. Ent siiski pärinevat Magdeburgist,
haridus Hamburgis/Holsteinis ning 1205 preestrina Liivimaale. Kirjutas 1224-1227. Faktoloogiliselt ja
kronoloogiliselt täpne.
Kahtlane see, kui kirjeldab sündmusi, kus ise pole olnud. Lisaks kroonika eesmärk olla taanlaste vastu (õigus
Liivimaale kas piiskopil või taani kunnil). Vanim käsikiri aastast 1300. Rekonstrueeritud teksti Arbusow ja
Bauer tegid
annaabi.ee 
