Vastand sellele Elektra-kompleks - tütre soov abielluda isaga; seostub ka peenisekadedusega (Jungi käsitluses) Näide 1 Mehe unenägu: Ta näeb kahte poissi kaklemas, ja need on aamissepapoisid, nagu ta ümbruskonna äride järgi otsustab; üks poiss on visanud teise maha, lamaval poisil on kõrvas siniste kividega kõrvarõngad. Tema jookseb, kepp käes, pahategija poole, et teda karistada. See põgeneb ühe naise juurde, kes seisab lattaia ääres, nagu oleks ta tema ema. See on päevilisenaine, kes pöörab unenägijale selja. Viimaks keerab ta ennast ringi ja vaatab talle nii kohutava pilguga otsa, et ta jookseb ehmunult minema. Naise silmades alumiste silmalaugude alt tungib esile punast liha. (Freud, Unenägude tõlgendamine) Näide 2 ,,Reisipiltide" osas, pealkirjaga ,,Lucca kuurordid", loob H. Heine [...] Hirsch-Hyacinthi vaimustava kuju, kes kiitleb luuletaja ees suhetega rikka parun Rothschildiga ja ütleb viimaks:
Vastand sellele Elektra-kompleks - tütre soov abielluda isaga; seostub ka peenisekadedusega (Jungi käsitluses) Näide 1 Mehe unenägu: Ta näeb kahte poissi kaklemas, ja need on aamissepapoisid, nagu ta ümbruskonna äride järgi otsustab; üks poiss on visanud teise maha, lamaval poisil on kõrvas siniste kividega kõrvarõngad. Tema jookseb, kepp käes, pahategija poole, et teda karistada. See põgeneb ühe naise juurde, kes seisab lattaia ääres, nagu oleks ta tema ema. See on päevilisenaine, kes pöörab unenägijale selja. Viimaks keerab ta ennast ringi ja vaatab talle nii kohutava pilguga otsa, et ta jookseb ehmunult minema. Naise silmades alumiste silmalaugude alt tungib esile punast liha. (Freud, Unenägude tõlgendamine) Näide 2 ,,Reisipiltide" osas, pealkirjaga ,,Lucca kuurordid", loob H. Heine [...] Hirsch-Hyacinthi vaimustava kuju, kes kiitleb luuletaja ees suhetega rikka parun Rothschildiga ja ütleb viimaks: nii
Iga vastutulija pidi teed andma, kui ei tahtnud jalgu jääda ja puruks trambitud saada; kole oli seda näha. Lapsed pistsid inimestekarja eest ptehku, pujudes ja katsudes, et eest minema said. Kõik aknad tee ääres olid täis naistepäid, iga puu otsas oli neegri-g poiss; noorhärrasid ja preilnasid vahtis igast aiast. Niipea kui rahvakari lähenes, taganesid kõik ja kadusid kaugemale. Paljud naised ja tüdrukud nutsid ja vadistasid surmani hirmunult. Sherburni lattaia ees trügiti nii tihedasse mütsakusse kui vähegi saadi; kära oli nii suur, et oma häält ei kuuldud. Oli väike paarikümne küünrane hoov. Keegi hõikas: 355 «Aed maha! aed maha!» Siis kuuldus raginat, rebimist, sikutamist, purustamist -- ja aed oligi maas. Rahvasumma esimesed read veeresid õue nagu lained. Just siis astus Sherburn oma väikese majaesise veranda katusele, kaheraudne püss käes; ta seisis täitsa rahulikult ja vabalt, sõnagi lausumata
annaabi.ee 
