LAKTOOSI TALUMATUS – HÜPOLAKTAASIA
sealhulgas ka lehmi pidama, hakkas nende organism järk-järgult piimaga harjuma, kirjutab
The Independent.
Toitumisspetsialistide sõnul tekkisid aja jooksul geneetilised muutused. Osa varajastest
inimestest kandis edasi piima talumatuse geeni, teisel osal aga tekkisid geneetilised
mutatsioonid, mille tagajärjel neil piimatoodete tarbimisega raskusi enam polnud.
Teadlaste sõnul kannavad 90 protsenti tänapäeva eurooplastest endas piimaallergia geeni,
kuid suuremal osal on see latsentses olekus.
Piima seedimiseks vajavad inimesed geeni, mis aitab toota ensüümi laktaasi. Inimesed, kes
ei talu piimas leiduvat looduslikku suhkrut laktoosi, ei saa piima juua. Enne kui keha saab
seda absorbeerida, peab laktaas ta ära lagundama. Kui kehas puudub laktaas või on seda
vähe, on raskusi laktoosi kasutamisega. Tulemuseks on kõhu puhitus, gaasid ja mõnikord
kõhulahtisus.
Teooria kohaselt said geneetiliste muutuste tagajärjel domineerivaks väike grupp inimesi,