Toompea
a oli Toompeal võim Mõõgavendade Ordu käes-
lasi ehitada kivist linnuse, nn. Castrum Minuse- väikese
linnuse
Suureks linnuseks- Castrum Maiuseks nimetatakse ülejäänud
Toompead peale ordulinnuse, mille tõhuslikku looduslikku
kaitset suurendasid kindlusseinad.
Pärast Jüriöö ülestõusu müüsid nad oma valdused Saksa
Ordule, see omakorda Liivi Ordule. Liivi Ordu ehitas väikese
neljakandilise kastelli ümber uueks siseõuega
konvendihooneks. (Orduvendade latriinis ehk välikäimlas asub
preagu riigikogu kohviku suitsetajatesaal)
16. saj. lõpus kaotas linnus kaitsefunktsiooni, nüüdsest ehitas
iga võim linnuse vastavalt oma maitsele esindushooneks.
Peale Põhjasõda (1700-1721) seisis linnus u 60 aastat
kasutamata.
18. saj. ehitati Katariina II korraldusel arhitekt Johann Schulzi
projekti järgi praegune hilisbarokkstiilis loss-
kubermanguvalitsuse hoone.
Pärast iseseisva Eesti Vabariigi loomist sai sellest Vabariigi