Allikaõpetus
Euroopas kirjutasid kroonikaid 13.sajandini peamiselt mungad, hiljem
ka ilmalikud autorid. Kroonikate iseloomulik joon on see, et hilisemad kroonikad sisaldasid suuremal või vähemal määral
varasemaid kroonikaid katkete või ümberjutustusena. Balti kroonikates tulevad ilmsiks saksa ajalookirjutuse traditsioonid, sest
Eesti asus saksa kultuuri piirkonnas.
(Läti) Henriku Liivimaa kroonika 1227 (13saj)- Läti Henrik- sakslane, töötas lätlaste (latkanite) maal. (S.Vahtre sõnul pigem
ristisõjajutustus) on Eesti ja Läti vanema ajaloo tähtsaim allikas ja Balti ajaloo tüvitekst, mis tõenäoliselt kirjutati aastail 1224-
1227 ja anti esmakordselt välja Saksamaal 1740 aastal ladinakeelsena. Henriku kroonikast algab liivlaste, lätlaste ja eestlaste
kirjapandud ajalugu, sidus jutustus möödunud aegadest. See on tüüpiline misjonikroonika, mis kirjeldab eestlaste ja lätlaste
ristiusustamist ning maa vallutamist