Eesti keele ajalugu
väliskohakäänete vahel, kuid koha kolmeaspektilisuse väljendamine on
säilitatud.
Kohakäänete sarja kolmeliikmelisus on oluline uurali keelte tunnusjoon.
Kohakäänete abil väljendatakse tüüpiliselt ka kogejat, omajat ja tegijat (erinevalt
indoeuroopa keeltest).
Omaja: mul on poeg
Tegija: mul tuleb õppida
Eesti keeles kasutatakse jätmise, jäämise ja mahtumise jmt tähenduses
tähendustest latiivseid vorme (raamat jäi kooli), indoeuroopa keeltes aga
lokatiivseid.
Võtmise, otsimise, leidmise ja liikumistee jm jaoks on separatiivsed vormid
(püüan metsast jäneseid).
Sisekohakäänded
Kolm sisekohakäänet: kuhu-kääne ehk illatiiv, kus-kääne ehk inessiiv ja kust-
kääne ehk elatiiv. Sisekohakäänete lõpud on liitkäändelõpud, mis koosnevad
kahest käändeelemendist. Neil lõppudel on ühine element –s, millele on liitunud
vanad kohakäändelõpud
annaabi.ee 
